Meditatsioon ja koristamine

Täna ärkasin hilineneud melanhooliaga. Hilinenud sellepärast et nädalavahetusel, kui sa abiellusid hoidsin ma enda tegusana ja ei lasnud muremõtetele ruumi anda. Tänaseks aga jõudis kurbus minuni. Kevadel kui ma aru sain et meie muinasjutt jääb olemata kuulasin ma kurba muusikat ja moorisin ennast oma melanhoolias. Täna hommikul ärkasin sama kurbusega ja laulsin mõtetes tuttavat mantrat.

Hold on to people they’re slipping away
Hold on to this while it’s slipping away

Ma tean et see koristamismaania mis mind viimase kahe nädala jooksul on vallutanud tuli sellest et sinu abiellumine pani lõpliku punkti meie loole. Huvitav et minu enda abielu kaks kuud tagasi ei olnud veel küllalt hea põhjus selleks. Aga nüüd olen ma teist nädalat oma kodu koristanud. Organiseerinud, loobunud, puhastanud ja küürinud. Iga äravisatud kotitäiega ma olen muutunud rahulikumaks ja õnnelikumaks. Täna, peale nukrat päeva mil kõik valesti on läinud tulin koju ja otsustasin kurbuse endast välja küürida. Panin kõrvaklappidesse lõputu kordusega mängima sellesama laulu ja hakkasin põrandat küürima.

Focus on everything better today
All that I needed I never could say

On hea liigutada end midagi mõtlemata, midagi nägemata. Ka poplaul võib mantraks olla. Nühkisin harjaga põrandat, üles-alla, edasi-tagasi. Küürisin kogu oma pisikese vannitoa laest põrandani puhtaks. Olin nagu Tuhkatriinu kelle prints on klaaskinga puruks pillanud. Iga liigutus aitas mul oma pead tühjemaks teha. Kõige parem hetk oli puhta veega loputada ära seep ja mustus. Kuivatada kõik ära ja näha säravvalget põrandat. Loputasin pesuveega alla ka oma muremõtted. Pesin ennast puhtaks ja tundsin et olen rahulik ja õnnelik.

Open to everything happy and sad
Seeing the good when it’s all going bad
Seeing the sun when I can’t really see
Hoping the sun will at least look at me

Kuidas tränist lahti saada

Tahad tränist lahti saada? Hakka koristama! =)

Nali naljaks aga natuke tõde on selles ka. Kui su kodu iga pind on träniga kaetud, kapid on pingul täis ja pool voodit on triikimata pesu alla maetud siis võib soovitus “hakka koristama” ikka viha teha. Aga elevanti saab nahka panna küll, tükk tüki haaval. Sa pole oma segadust ühe päeva ega nädalaga tekitanud ja tema lahti saamiseks kulub sul ka rohkem kui üks päev või nädal. Koristama pead hakkama natukese haaval, alusta näiteks mõnest väiksemast kohast, näiteks ühest sahtlist. Kui ühe sahtli oled ära koristanud siis tavaliselt tuleb ind veel midagi ära koristada.

Kuidas siis koristada näiteks sahtlit või riiulit? Kõigepealt otsid endale abivahendid, prügikoti ja tühje kaste või karpe. Prügikotti paned sahtlist kõik asjad mis on selge prügi ja praht (1). Katkised asjad (2) mida kasutada ei saa pead kas ära viskama või siis kõrvale panema ja ära parandama. Kui sul on selliseid asju palju siis võta nende tarvis oma karp, aga luba endale mingi tähtaeg mille jooksul asja ära parandad. Kui näiteks kuu aja pärast on aukudega sokid endiselt parandamata siis viska need südamerahuga ära. Kogu eraldi ka asjad mis pole sinu omad ja mille pead omanikule tagastama (3), näiteks raamatukogu raamatud või õelt laenatud kampsun. Neljandaks pead sahtlist välja võtma asjad mis sinna ei käi (4), näiteks sokisahtlist kosmeetika või leivanuga raamaturiiulist. Kui on tegemist üksikute esemetega siis vii nad oma kohale ja tule kohe tagasi. Ära hakka kööginuge teritama vaid jäta nuga kööki ning mine tagasi oma projekti juurde. Viiendaks võta sahtlist välja terved ja kasutuskõlblikud asjad mida sul enam vaja ei lähe (5). Kui sa mõnda eset mitu aastat kasutanud ei ole siis nüüd on õige hetk endale tunnistada et sul ei lähe seda asja vaja. Kui kõik võõresemed ja praht on sahtlist välja võetud ja eraldi pandud siis tõsta sahtel tühjaks, pühi puhtaks ja pane sinna kuuluvad esemed sinna korralikult tagasi. Nüüd peaks su sahtlis hulgalt ruumi juures olema, sest seal on ainult need asjad mida sa kasutad ja mis sinna sahtlisse käivad. Ja nüüd tuleb tähtis koht: need asjad mis sahtlist välja on jäänud pead sa kohe omale kohale panema. Prügi viid prügikasti, võõrad asjad viid autosse-esikusse ja tagastad omanikule. Parandust ootavad asjad paned kõrvale ja need asjad mis olid valel kohal viid oma kohtadele. Kui asjal pole veel pole oma kohta siis vii nad vähemalt sinna tuppa kuhu nad sinu arust peaksid käima või sinna kus sul muud samasugused asjad on. Kui kõik asjad millega äsja tegelenud oled on oma kohtadele (või neid ootama) ära pandud siis on su projekt valmis. Palju õnne! Tundus hirmus keeruline? Aga tavaliselt nii keeruline ei ole. Kui palju sul ikka on supilusikaid ja raamatukogu raamatuid sokisahtlis, tavaliselt on ikka ainult katkisi-paarituid sokke ja terveid sokke ning mõni üksildane juuksekumm. Niimoodi üks sahtel korraga käid läbi kogu oma kodu. Suured projektid teed tükkide kaupa, ja iga päevaga saab su kodu rohkem korda.

Riidekapid on koristatud

Asjadest loobumine on ikka väga vabastav. Loen praegu raamatut mis käsitleb tränist loobumist ja kuidas se vabastab su elu. Träni hoiab kinni energiat ja kui sa sellest loobud siis vabaneb see energia sulle. Ja asjadest loobumine aitab ka elus edasi minna.

Sorteerisin läbi kõik riided mis korteris olid ja osa pööningu riietest ka. Jah, ainult osa, nimelt selle osa mille kätte sain. Tean et mingi osa peab seal veel olema aga üles ei leidnud. Kokku sain 4 suurt paberkotitäit riideid mille viin ämmale (+ kaks mantlit), lisaks on ka 1 kilekotitäis mis läheb UFFile. Pööningu riided on nüüd siis üsna heas korras, aga pööningul oleva kastid pean veel läbi käima sest mul on selline tunne et seal on veel träni.

Koristasin ka kontori ära.

Meil on täna siin koristuspäev, ja kuna ma õhtuks ei saa jääda mässasin siis päeval meie toa ära. Viisin kõik põrandal vedeleva träni allkorrusele ja kapipealsed kraamisin ka puhtaks. Poisid suurt ei aidanud aga selle eest aitas üks tüdruk kes meie toas ei töötagi.

Siia tuli nii palju ruumi juurde et võttis lausa pahviks. Mu koristamismaania ulatub nähtavasti ka kontorisse.

Tegemata tööd

• Istuta lilleistikud potti.
• Saada ära pulmapildid.
• Kontrolli retseptid ja rohud üle.

Pusakohad:

• Valamu alune
• käekotikapp
• kindasahtel
• kosmeetikatagavarud
• paberiarhiiv
• riidekapp
• kingariiul
• käsitöötarbed

Spordirõivad koristasin ära

See tähendab et vähemalt ühe riiuli tegin korda. Esikukapis on mul veel neid ja ei tea kus veel. Rattavarustus on ka kuskil pööningul (ja tänavu ma rattaga ei sõitnudki, häbi mulle). Aga tegema hakkamine läks nii et tulin koju, kodu oli juba korras. Tegelesin (=vedelesin) niisama arvuti taga ja mõtlesin parasjagu et igav, netis polegi midagi ja peas käis klõps ning otsustasin oma riietekapist vähemalt ühe riiuli korda teha. Tegingi spordirõivaste riiuli. Sealt tuli välja muidugi üks huvitav asi: peale sortimist jäi mulle kappi vähemalt 8 paari dressipükse aga ainult 2 õhemat ja 2 paksemat spordisärki. Kusjuures pükstest pean paar paari veel jalga proovima kas lähevad veel või mitte. Särkidest praakisin mitu tükki välja mis olid mulle väikseks jäänud. Imelikult jäävad särgid väikseks, kaelaaugud hakkavad pigistama ja särk muutub 5 cm liiga lühikeseks. Aga spordiriided on sellised mida on valus ära anda kui kehakaal on nendest üle saanud. Nad nagu süüdistaksid sind et näe, ei aita see et meid ostsid, ikka oleksid pidanud sporti ka tegema. Riided on iseenesest korralikud ja kvaliteetsed, ja nagu kusagil ikka hingitseks lootus et äkki hakkan veel neisse mahtuma. Ei teagi mis teen, ehk ikkagi valin paremad välja ja viin pööningule ootama et ehk kaal veel kukub 5 kilo.

Väljapraagitud riided panin kotti. Kui suurem trall nüüd riietega tuleb siis käin nad veel kõik läbi ja sorteerin kahte leeri, ämma komisjonimüügiks või siis heategevusele. Mul on neid kotte veelgi pööningul. Seda juba tean et südame peab kõvaks tegema ja ära sorteeritud asju ei tohi enam kotist tagasi noppida. Ühtäkki nad muutuvad täitsa ahvatlevaks kuigi äsja ei kõlbanud kuhugi. Äraantavad riided peab ka kohe kodunt ära viima, mitte jätma esikusse või kuhugi vedelema. Tegelikult ongi kõige mõistlikum natukese haaval oma majandust läbi käia, nii pool tundi päevas ja kohe siis järgmisel päeval ära viia. Nii ei tule seda hiiglama suurt projekti mis üle jõu käiks ja elamise veelgi rohkem segi lööks.

FlyLady keda ma esimeses postis ka korra mainisin õpetab niiöelda kiirkraamimist. Võta prügikott vms kätte, käi 20 minutit kodus ringi ja korja kotti asju mida sa ei vaja, ei taha, ei kasuta. Kui aeg otsa saab siis vii kott autosse ja järgmisel päeval taaskasutuskeskusesse.  Ja niimoodi tükk tüki haaval tühjendadki oma kodu.

Ja nii ma olengi teinud juba nädal aega, koristanud oma kodu natukese kaupa. Homme teen ehk teise riiuli veel korda, ülehomme ehk lõngakastid voodi alt. Isegi töö juures tegin täna ära ühe suurema korrastusprojekti, täiesti spontaanselt. Oli aega ja tahtmist ja möllasingi materjalikastidega keldris. Kataloogisin, organiseerisin. Valmis ei saanud aga üsna suure töö sain tehtud. Homme kavatsen jätkata, nii kodu kui tööga.

Triigitud!

Tulin koju, koristasin, sõin ja puhkasin hetke, ning siis hakkasin triikima. Triikisin vähemalt kaks tundi. Kõik eile pestud pesu triikisin ära ning lisaks ka 2-3 särki Triikimata Pesu Mäest. Proovisin ka uut nippi kuidas tsärke hästi kokku voltida, ehk siis voltisin nad ajakirja ümber. Pärast ajakiri siuh välja ja särk kappi. Nii sirget riiulit särkidega mul pole kunagi olnud.

Triikimata Pesu Mäega on tegelikult selline nali ka et selle all on mul peidus hunnik suveriideid mille pean siis kuhugi ära paigutama. Aga nende paigutamine on üks suurem projekt. Kõik riided pean kokku otsima ja ära jagama… Nädalavahetusel teen arvatavasti ära, laupäev ongi mul “mehest vaba” õhtu. Helistasin ämmale ja lubasin üleliigsed riided talle viia, ta paneb need komisjoni müüki. Mulle jääb ainult sorteerimise ja pakkimise vaev.

Hommikused ja õhtused rutiinid lähevad mul juba päris hästi, aga ma pean meeles pidama et rutiin tekib alles paari kuuga. Niiet pean agarasti harjutama.

Algus on raske

Kokkuvõte mu esimesel nädalavahetusest ei ole glamuurne ega võidukas. Reedene päev läks peavalu nahka, ikka nii vilets olek oli et terve õhtu ma ei teinud mitte midagi. Kuigi rohud aitavad valu vastu on olemine ikka nii väsinud nagu oleks maratoni jooksnud. Aga laupäeva hommikul olin väga tegus, tegin oma vahaprotseduurid ära, viisin teksad rätsepa juurde ja olin üldse ilus ja tegus. Pühapäev läks mul aga ka nahka, natuke teistsuguse peavalu alla. Aga midagi ma ikka sain tehtud, kõige olulisem oli et pressisin mehelt lubaduse üks tränikott nädala jooksul magamistoa nurgast ära koristada. Ise lubasin vastu oma Triikimata Pesu Mäestiku ära triikida. Pesu muidugi pesime ka, nagu alati pühapäeviti. Niiet täna on mul suur triikimine kodus ootamas, sest rääkisin mehele ka et kavatsen alati puhta pesu järgmisel päeval kohe ära triikida. Lubadus on lubadus, niiet varsti on näha kuidas ma sellega hakkama saan.

Asjadest

Mõni aasta tagasi kui mehega kokku kolisime käis meil üks suur loobumiseteraapia. Kahe ühetoalise korteri asjad pidime ühte kahetoalisesse ära mahutama. Kõike oli topelt: telekad, sohvad, veekeetjad, mikrod, lauad-toolid-kapid. Mõnda oli lausa mitmekordselt, nagu näiteks erinevaid serviise, niiet julgelt võin öelda et üle poole asjadest andsime ära juba enne kolimist. Peale kolimist andsime veelgi kraami ära, mitu autotäit viisime Punasele ristile. Asjadest loobumine oli vabastav. Jätsime alles ainult vajalikud asjad. Ühe kulbi, ühe serviisi, ühed klaasid. Mida vaja ei läinud viisime kodunt ära. Kui ruumid said kolimiskastidest tühjemaks tuli nende tagant välja elu mida hakkasime koos elama.

Aegade jooksul olen oma kappides aegajalt suurpuhastust teinud. Võtan kõik välja, sorteerin eraldi need mida ma enam ei kasuta, mis on katki ja panen “hea” kraami ilusasti tagasi. Ma ei taha hoida alles vanu riideid, sünnipäevakaarte, katki läinud sokke, vana elektroonikat, ajakirju ega muudki sellist. Ma tean et on tore lugeda 20 aastat vanu ajakirju ja leida vahvaid riideid mida ema on noorpõlves kasutanud aga mulle on olulisem kasutada ruumi nende asjade jaoks mida ma vajan igapäevaselt. Mõned harvad ja valitud riidetükid olen alles hoidnud.

Nüüd ma pole pikemat aega niimoodi kappe puhastanud, ikka paar aastat vähemasti on vahele jäänud. Eile sain ma siiski otsa lahti, sest koristasin ära ühe sahtli, ja lisaks ka oma kosmeetikakapi. Hirmus kui palju prahti sealt leidus! Kosmeetikat seekord ära ei visanud, aga kapis oli näiteks tühje pakendeid, katkisi juuksekumme, kviitungeid ja muud sodi mis lendas nüüd prügikasti.

Mul on teisi kohti ka kus pean suurpuhastust tegema.

• Dokumendisahtli pean läbi käima ja paberid “arhiveerima” (st teatud kohta raamatukapis ladustama)
• Käsitöötarbed pean jälle läbi käima ja paremini ära panema
• Suvekingad pean esikust pööningule viima ja talvekingad asemele tooma
• Esikukapis on käekotiriiul väga, väga hirmus
• kindad-mütsid-sallid kast täielikus kaoses
• Valamu alune kapp köögis on ka väga väga segamini. Prügikastid pean ära pesema.
• Vannitoa põrand tahab suurküürimist
• Kõige suurem ja hirmsam projekt on siiski mu riided. Ma pean kõik riided välja otsima ja viletsatest loobuma. See hõlmab pööningut, esikukappi, mu riidekappi ja seda mäekõrgust hunnikut triikimata riideid magamistoa kiiktoolis. Mount Iron-Me, nagu ma seda kutsun.

Ma arvan et nende projektidega ma leian endale küllalt tegevust lähinädalateks. Riided on kõige tähtsamad, osalt ka selle pärast et ma tahan kodu kõik välised pinnad korda saada ja triikimata riided peavad kappi kolima. Triigitult muidugi.

Järelmõtted

Selge, nüüd on kodutulemine tehtud ja päris hästi õnnestus. Esiteks tegin ma kõik mis ma plaanisingi: koristamise, ja alles siis söömise. Arvutit lahti ei teinud, sõin ja lugesin lehte. Natuke ehk närviline oli see söömine aga see võis tuleneda mu tänasest kofeiinitarbimisest. Sõin 2 leiba merevaigu ja külmsuitsulõhega, ja kaks kaussi misosuppi peotäie vetikasalatiga. Kõht sai täis!

Peale söömist ma ei jäänud loorberitele lebama vaid panin pesu kappi ja korrastasin ära ühe sahtli. Viskasin sealt natuke prahti minema (paberilipakaid, katkised kõrvaklapid, vana võtmehoidja ja mingi paela) ja ülejäänud kraami jagasin korralikult ära. Nimelt sain täna kätte oma uue passi, id-kaardi ja juhiloa. Kunagi varem olen tubli olnud ja kõik plastikkaardid sinna sahtlisse gruppide kaupa ära jaganud ja nüüd oli siis lihtne vahepeal tekkinud kaardid sinna sekka jagada. Kui mees koju tuleb siis enne uhkustan uute paberitega ja vanad dokustaadid panen siis korralikult ära. Ka panin ära ringivedelenud paberid, üleliigse träni ja enne kui internetis hakkasin midagi tegema maksin ära ka arved. Ma olen vaat niiii tubli!

Õnnelik kass rahakotil

Siin on pilt minu rahakotist mille Hong Kongi tänavaturult tõin. Selline nagu see kass tahaksin ise ka olla. Varsti lähevad sinna sisse mu uus juhiluba, pangakaart ja veel mõned kaardid.